Vaatamisväärsused

JÄRVA-MADISE KIRIK

KIRIKUSSE ON KÜLALISED OODATUD

Jumalateenistused toimuvad iga kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 11.00.

Info kahel telefonil: 55695262 ja 3820446

Koguduse veebileht http://jarva-madise.eelk.ee

KIRIKUST

Ehitatud 13. saj. lõpul kloostrikirikuna, algselt ühelöövilisena kahe võlviga pikihoonena, kitsama neljanurkse koori ja käärkambriga, lisaks lõunaküljel olev eeskoda nn. relva(mütsi)koda, nüüdne nimetus sandikoda.
Kirik on võlvitud arvatavasti 14. saj. alguses. Torn ehitatud 1858. a. algupärase väikese lääneviilu haritorni asemele. Barokkstiilis altar on kaunistatud korintose kapiteelidega ja taimornamentidega, valmistas C. Ackermann (u. 1680). Kantsli meisterdas (u. 1650) L. Heissmann – kantsel on renessanss-stiilis, kujud sellel barokkstiilis, millede autor E. Thiele. Mehaanilise oreli (1902) autoriks G. Terkmann. Võidukaare kohal on Kolgata figuurgrupp hiliskeskajast (15. saj. lõpp).

Järva-Madise kirikus asub Adam Schrapteri epitaat ja hauaplaat (ilmselt on mees maetud kiriku põranda alla). Epitaat asub kooriruumi lõunaküljel ja hauaplaat põhjaküljel, hauaplaadi autor on A. Passer – plaat on barokses stiilis kasutatud on hispaania kunsti elemente.

Paljudest kohtades kirikus on näha teemakvoodid (altaril, kantslil, pinkidel). Kirikus on 12 õnnistusristi – 10 neist on lubjakorra all, 2 on välja puhastatud.

 

A.H. Tammsaare sünnikoht (muuseum) Vetepere küla Tammsaare-Põhja talu.

Sauniku hooned

Eesti   kirjandusklassik    Anton Hansen Tammsaare sündis 30.jaanuaril 1878. aastal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus. Täna tunneme me seda kohta Vargamäena. Tammsaare väljamägi sai kirjanduslike matkade sihtpunktiks pärast suurromaani “Tõde ja õigus” I osa ilmumist 1926. aastal, kui 1936. aastal avati kirjaniku ausammas Järva-Madisel ja korrastati tema sünnitallu viiv tee – külastajate arv suurenes kuni 400 inimeseni aastas.A.H. Tammsaare muuseumi skeem
30. jaanuaril 1958. aastal avati Tammsaare-Põhja talus A. H. Tammsaare muuseum. Seitsmekümnendatel taastati talu sellisena nagu see rajati 1886. aastal (veel säilinud aida, uuesti ehitatud rehielamu ja roigasaedadega ääristatud karjatänav, mis viib sauniku hooneteni). 1977. aastal avati omapärane muuseumikompleks A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäevaks. Tänapäeval on muuseumist saanud peale vaatamisväärsuse ka kultuurikants – juba mitmeid suvesid on korraldatud siin vabaõhuetendusi ja teisi põnevaid kultuuriüritusi.

tare_seest

Kontakt: http://tammsaare.albu.ee/

Telefon: 38 59 020

 

MÄGEDE MÕHNASTIK

Mägede mõhnastiku kohta öeldakse, et see on hästi väljakujunenud klassikaline mõhnastik. Mõhnastik on tekkinud jääajal mandrijää taandudes liustikujõgede (jääsulamisvete poolt) õõnestatud jäälõhedesse või liustikuservadesse ja aluspinna kõrgendite vahele.
Mõhnastiku moodustavad omavahel liitunud kuni paarikümnemeetrilised künkad, seljakud, ja lavajad künnised, mida liigestavad mitmesugused lohud. Valgehobusemäe taga on sügavaid järsunõlvalisi lõhesid, soostunud sulglohke. Mõhnastik ulatub edelast kirdesse umbes 3 km, laiuti tuleb ligikaudu 1 kilomeeter.

 

 VALGEHOBUSEMÄGI

Kõrvemaa kõrgeim tipp asub Mägede mõhnastikus – selleks on Valgehobuse mägi. Mäe kõrgus merepinnast on 106, 9 m. Mäel asuvast vaatetornist avaneb vaade Kõrvemaa maastikule – ulatuslikele metsadele ja soodele. Tornist on näha ümberkaudsete kirikute tornid – Järva-Madise, Ambla, Anna, Kose. Isegi Tallinna telemast on näha. Mägi on kaetud liigirikka salumetsaga.

Valgehobusemäe kohta käib järgmine legend: kord jälle Kalevipoeg kündnud Mägede küla serval oma hobusega. Lasknud siis hobuse sööma, ise heitnud ka puhkama, hundid tulnud Röövliorust ja Hundiaukudest ning murdnud Kalevipoja valge hobuse. Looma kehast tekkinud mägi, mida kutsutaks Valgehobusemäeks. Mäelt lähevad alla hobuse jalgade taolised seljandikud.
Pisut kaugemal metsa all on ka Kalevipoja künnivaod.

Vaata ka http://www.valgehobuse.ee/

KAKERDAJA RABA

Kakerdaja raba on Kõrvamaa suuremaid rabasid (ca 1000 ha), samanimelise rabajärvega. Kakerdaja raba on saanud endale nime varasematel aegadel kütte petnud järvekauri Kakerdaja järgi, kes oli väga osav sukelduja. “Linnu jalad olid olnud saba all ja nad polevat kuidagi käia saanud.”

Raba omapäraks on tema kaheastmelisus – kahel erineval kõrgusel paikneva laukavööga. Kakerdaja raba on laukarikas ja tema kooslus huvitav. Laugaste äärtelt võib leida rabakat, ümar- ja pikalehelist huulheina ja valget nokkheina, puude liigilisus on väike nagu ikka rabades, kidurad männid ja sookased.

 

JÄNIJÕE UHTLAMMIMETS

Kaitseala põhjaosas paikneb haruldane ja omapärane taimekooslus – uhtlammimets, mis palistab Jänijõe keskjooksu 3. km ulatuses.
Peale kevadist suurvett on siinsel huumusrikkal pinnasel õitsemisjärge ootamas hulga erinevaid liike salumetsataimi: õrn lemmalts, laialeheline kellukas, püsik-seljarohi, mets-nõianõges, lõhnav varjulill, kuutõverohi, laanesõnajalg, salu-siumari, imekannike.
Puudest kasvab siin: hall- ja sanglepp, saar, tamm, pärn, jalakas, toomingas, vaher, künnapuu. Põõsastik on samuti huvitav ja rikkalik: sarapuu, harilik kuslapuu, lodjapuu, türnpuu, näsiniin. Puudel ja põõsastel põimuvad humalaväädid ning risti-rästi langenud puude tüved loovad ürgmetsa mulje.

 

TEISI VAATAMISVÄÄRSEID PAIKU:

Seidla mõisa peahoone, ait, jääkelder  Seidla küla

Seidla mõisa tuuleveski  Seidla küla

Albu mõisa sild  Albu küla

A.H. Tammsaare monument Järva-Madise küla

Vabadussõjas ja I MS langenute monument  Järva-Madise küla

II Maailmasõjas hukkunute ühishaud sambaga  Järva-Madise küla

Järva-Madise vana kalmistu  Järva-Madise küla

Vetepere tamm  Vetepere küla Tammsaare

Albu mõisa park  Albu küla

Seidla mõisa park  Seidla küla

Kõrvemaa Riiklik Maastikukaitseala  Albu vald

Kanuumatk Jägala jõel Simisalu – Vetla  Vetepere küla

Vulbi Maastikukaitseala  Peedu küla

Kihme allikad  Kaalepi küla

Seidla Suurkivi e. Ausammaste kivi  Seidla küla

Ohvrikivi “Miinakivi”  Järva-Madise küla

Kabrani rändrahn  Peedu küla

Kultusekivi ja Salme Kessleri mälestuskivi  Lehtmetsa küla

Kultusekivi  Seidla küla

Kultusekivi  Orgmetsa küla

Ahula, Albu ja Seidla mõisa piirikivi  Pullevere küla

Pelgupaik “Kaalepi linnamägi“  Vetepere küla

Kalmistu “Kääpamägi”  Pullevere küla