Ajalugu

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Esmakordselt on Albut mainitud 1282. aastal (Alp). Liivi sõjani oli see ordumõis. Järva-Madise kihelkonnas on veel mainitud eramõisaid: Vetepere (1539) ja Ageri (1553). Lisaks nendele mõisatele olid kihelkonna territooriumil veel Ahula mõis (1615), Kaalepi mõis (1686), Kurisoo mõis (1585), Orgmetsa mõis (1639), Seidla mõis (1595), Järva-Madise kirikumõis.
1861. aastal oli Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskus, millest kirjutas Eduard Vilde oma romaanis “Prohvet Maltsvet”. Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas mõis võimu kogukonna üle. Vallakogukonda määrati seadusega valitsema kogukonna volikogu ja vallavanem. 1866. aasta 16. detsembril valiti Albu vallas esimene kogukonna volikogu. Siis oli Albu vallas 441 maksumaksjat (16. – 60. aastased mehed).
1894. aastal liideti Albu vallale Seidla vald, kogu valla elanikkond oli nüüd 3000 inimest. Alates 1896. aastast on vallamaja Järva-Madises.
Parematel aegadel I vabariigi ajal oli vallas 628 talu, elanikke 3848 ja lapsed said käia 4 koolis.
Albu vallavolikogu tegevus lõpetati 25. juulil 1940.a, 1941.a suvel taastati veelkord vallavalitsus, 1945. aastal moodustati Albu valla territooriumile 3 külanõukogu: Aravete, Järva-Madise ja Peedu. 1950. aastal oli territooriumil kokku 10 kolhoosi: “Kuldne Kodu ja “Uus Kodu” Peedu külanõukogus, “Tammsaare nimeline…”, “Leek” ja “Jüriöö” Järva-Madise külanõukogus ning “Kaardiväelane”, “Lembitu”, “Punane Täht”, “Murrang” ja “Tormilind” Aravete külanõukogus.
1954 liideti Järva-Madise ja Peedu külanõukogu, moodustus Albu külanõukogu, 1963 liideti sellele ka Aravete külanõukogu.
Tänased valla piirid on 1977. aastast, mil Albu valla territooriumist liideti Ambla külanõukogu territooriumiga Aravete alevik, Kukevere, Kurisoo, Mägise ja Sääsküla külad.
22. aprillil 1993. aastal omistati vallale omavalitsuslik staatus.